ku ‘kui; nagu; et’; kus ‘kus’; kunā ‘millal’; kui ‘kuidas; kuigi’
ku ‘kui’; kuza ‘kus’, kumpa ‘kumb’
kuin, kun ‘kui’; kuka ‘kes’, kuten ‘nagu’, kumpi ‘kumb’
ku, kui ‘kui’, kus ‘kus’, kumba ‘kumb; kes, mis’
kui ‘kuidas; kui, nagu’ku, kun ‘kui’; kui ‘kui, nagu’; kus ‘kus’
ku ‘kui’; kus ‘kus’, kut ‘kuidas’
go ‘kui; nagu’
koda ‘kuidas; kui’
koda ‘kuidas’
kuźe ‘kuidas’; kuš ‘kuhu’
ku ‘kui’
kod, koda ‘kuidas’
Xŏj ‘kes’; Xon ‘millal’
χɔ̄ŋka 'kes'; χūń 'kui, millal'; χot 'kuskil, kuidagi, midagi'
hogy ‘kuidas’; hol ‘kus’
Xúna ‘kus’; Xúrka ‘kes, milline’
kuna ‘millal’
kuni ‘mis, milline, kes’; kuo ‘kui’; kuni ‘kuhu’
kun ‘kui’; kuti ‘kes’; kū ‘kuhu’
kojǝt 'milline'; kə̑da 'kuidas'; kāmə̑n 'millal'
kuj ‘kust’*

*“Kui”, tinglikust kirjeldav sidesõna, tuleneb Uurali tüvest. Visualiseeritud on 22 erineva Uurali keele, nende hulgas vadja, udmurdi, komi, neenetsi ja kamassi, tuletus ja eestikeelne tõlge. Tekst on laienduseks Joana Chicau iseennast kopeerivale teosele, mis mängib sõnaga if. Siin viide keelt vormivale autopoeesi protsessile.

The Estonian word for “if”, kui, comes from a Uralic root. Here we see its variations in 22 different Uralic languages, among them Votic, Udmurt, Komi, Nenets and Kamassian, together with a translation into Estonian. The text is an extension of Joana Chicau’s self-copying work, which plays on the word “if”. The above makes reference to the process of autopoiesis that shapes language.