EST

Inimkeha on imepärane, dünaamiline ja avatud vorm. Järjekindlalt, vastuvõtlikkuse ja loovuse piiril, improviseerib ta oma suhestatust liikuva eluilmaga. Maurice Merleau-Ponty fenomenoloogia kirjeldab taju kui osalust, mille kaudu mängualdis keskkond end inimese meelteni sirutab(1). Põimitud maailmapilt aga harmoonilist heaolu osalistele iseeneslikult ei taga.

Karro huvitub asjaolust, et oleme mõistuse juhatusel kujundamas tardunud elukeskkonda. Meelelise ja pidevas muutumises olendina see pigem nüristab meid(2). Rääkimata teiste liikide elususest. Tehislikel standarditel põhinev füüsis on koopiana peegeldus mõttetasandile juurdunud mõõtkavast ja vastupidi. Korduste igavusest ärev meel. Kitsas tunne.

Kunstnik juhib tähelepanu standardite suhtelisusele ning pakub välja indiviidi eripäradest lähtuva, paindliku mõõtühiku. Uus ühik põhineb inimkeha füüsilisel proportsioonil ning kunstniku isikliku keha järgi valmib kuubik. Multifunktsionaalne mööbliese. Emantsipatsioon väliste mõjutajate ja ootuste kütkeist väljendub Karro teoses inimese kui kehtestaja positsiooni rõhutamisena.

Teadlased on leidnud, et kokkupuutes suursuguste paikade ja vaatepiltidega, olgu nendeks hingematvad looduslikud nähtused või inimese loodud ehitised, tekib kogejas kohaolu, mis omakorda loob tunde aja rohkusest, väheneb kärsitus(3). Kokkupuute järelkajas olid uuringus osalejad nõus annetama rohkem oma aega heategevusele ning eelistasid võimalusel kogemust mõne materiaalse toote asemel. Millise sisemise kuvandi loob siis meie endi mõõtu tehismaailm? Korduste igavusest ärev meel? Kitsas tunne.


(1) David Abram, The Spell of the Sensuous: Perception and Language in a More-than-Human World, New York: Vintage Press, 1997, lk 57.
(2) Siim Karro, Tajuline lootusetus pinnapealsuse ajastul, Sirp, 26. juuli 2019.
(3) Melanie Rudd, Awe Expands People’s Perception of Time, Alters Decision-Making, and Enhances Well-Being — Psychological Sciences, Volume 23(10), lk 1130-1136. Tänan Marianne Jõgi, kelle valmiv doktoritöö juhatas mind käesoleva allikani.


ENG

The human body is a miraculous, dynamic and open form. Consistently, on the border of perception and creativity, it improvises its relationship to the moving lifeworld. Maurice Merleau-Ponty’s phenomenology describes perception as participation, through which the playful environment extends itself into contact with the human sense organs (1). An interwoven worldview alone, however, does not ensure a harmonious existence for its participants.

Karro is interested in the fact that, directed by the intellect alone, we tend to design and build stagnant habitats. As sensuous beings in constant transformation, these artificial settings blunt us (2). Not to mention the way these prohibit the life of other species. A body abiding to artificial, unnatural standards is a reflection of a synthetic mindset and vice versa. Anxious mind, bored by repetition. Constricted feeling.

The artist draws our attention to the relative nature of standards and proposes a flexible, individual-specific measurement unit. This new unit is based on the physical proportions of a given human; a cube is fashioned from the artist’s body. A multifunctional piece of furniture. Karro’s artwork emphasises the human as a dominator on the pathway to emancipation from external influences and expectations.

Scientific studies have found that exposure to scenes of grandeur, whether they are of a breathtaking natural phenomena or a humanbuilt artefact, evoke a certain presence in the observer, in turn bringing forth the feeling of an abundance of time, thus decreasing impatience (3). In the aftermath of such exposure, the participants of the study were more willing to donate their time to charitable causes and preferred experiences over material goods. What kind of an internal climate, then, may we expect to be evoked by a manmade world, designed to our own scale and image? Anxious mind, bored by repetition? Constricted feeling.

(1) David Abram, The Spell of the Sensuous: Perception and Language in a More-than-Human World, New York: Vintage Press, 1997, lk 57.
(2) Siim Karro, Tajuline lootusetus pinnapealsuse ajastul, Sirp, 26. juuli 2019.
(3) Melanie Rudd, Awe Expands People’s Perception of Time, Alters Decision-Making, and Enhances Well-Being — Psychological Sciences, Volume 23(10), lk 1130-1136. Thank you to Marianne Jõgi, whose doctoral thesis in progress led me to this source.